Enamlased vaatlesid dissidentlust ehk teisitimõtlemist vaenuliku nähtusena ja pärast „nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda” kriminaliseerimist 1922. a kuriteona. Dissidentide eripäraks muu „Nõukogude-vastase elemendi” seas oli see, et nad ei tegelenud aktiivse relvastatud või ideoloogilise võitlusega, vaid väljendasid seisukohti, mis ei läinud kokku valitseva doktriiniga.
Üheks esimeseks dissidentlikuks liikumiseks NSV Liidus peetakse 1948. a Moskva ja Voroneži üliõpilaste loodud „Demokraatlikku liitu”. Pärast Stalini surma 1953. a muutusid dissidendid arvukaimaks KGB jälitatavaks kontingendiks. Külm sõda aktiviseeris KGBd jälitama ja vahistama isikuid, kes lugesid või vahendasid kapitalistlikes riikides valminud tekste, avaldasid poolehoidu läänele, juhtisid tähelepanu inimõiguste rikkumisele või nõudsid NSV Liidu demokratiseerumist. Põhiline dissidentide väljendusvorm oli samizdat ehk omakirjastuslikud väljaanded. Eesti dissidentlus lähtus peamiselt Eesti iseseisvuse taastamise ideest, nõudes Nõukogude okupatsiooni lõpetamist.
Allikas: http://www.estonica.org/et/Dissidentlus/
Eesti tuntumad dissidendid ehk teisitimõtlejad on Jüri Kukk, Martk Niklus,Tiit Madssion, Kalju Mätik, Lagle Parek, Enn Tarto ja Heiki Ahonen. Kolme viimasega oli meil au teha intervjuu ning minna Eesti ajalugu läbi nende mälestuste ka Saksamaale teistele programmis osalevatele noortele tutvustama.
Fotol vene dissident Andrei Sahharov ning Enn Tarto
No comments:
Post a Comment